Minu akvaariumihulluse lugu

Akvaarium mille ehitamine ja sissetöötamine on praegu pooleli on mu viies akvaarium. Mina ise seda haigust majja ei toonud :) See lihtsalt juhtus nii, et koju toodud akvaarium ja kalad sattusid tasapisi minu hoole alla. Mitte midagi ma sellest asjast ei teadnud - ausõna. Esimene asi, mis ma tegin oli NO3 test toona ilma päris taimedeta 60l kastis ja see näitas midagi 100 ppm juurde. Solk mis solk. Kalad stressis ja jama majas. Egas midagi, siis hakkas õppimine. Kolisin akvaariumi akna alt teise tuppa pimedamasse nurka, tegin uue alguse, paigaldasin taimed. 

Õppimist ja hulgnisti lollusi jagus kolmeks aastaks vähemalt. Vahepeal toodi mulle veel üks õnnetu kuldkala mullis. Kuna kuldkala mullis pidada ei tohi, sai talle tellitud 55l kuup. Seda juba ka taimedele sobivama valgustusega. Olgu öeldud, et kuldkalakasvatus mul ei edenenud. PAksu klaasiga akvaariumis oli vesi pidevalt liiga soe ka ilma soojendita - viimase kala panin suveks tiiki ja andsin sügisel paremasse koju. Elab hästi. 

Huvi suurenes ja eriti on minu jaoks põnev taimede kasvatamine. Sattusin Walstad meetodi artikli otsa ja otsustasin asja 17l mullis proovida. See oli tõeline OHOO. Sellega muutus ka mu arusaam akvaariumi pidamisest ja selle keskkonnast. Vahepeal olin kuldkalade kodu muutnud amazonaseks ja sinna olid kolinud tetrad. 60l akvaarium oli ka alles ja seal elasid ikka barbused kui nüüd juba koos taimedega. Kolm väikest akvaariumi. MInd haaras SAS ehk suurema akvaariumi sündroom. PAraku mul praegu väga suure jaoks ruumi pole ja resurrse ka ei jagunud. Nii sai võetud maksimaalne võimalik olemasolevale kapile 134l.  

 Uue akvaariumi sünnist on kulunud 20 päeva. Veealuse maailma kodus pidamise hulluse algusest aga juba ligi viis. Muide, 4 kala (3 barust ja 1 Hoplosternum Thoracatum) on siiani sellest esimesest komplektist elus ja alles. Sägast loodan veel pikaks ajaks oma harrastuse maskotti. Kõigest sellest mis nende õpiaastatega juhtunud on, loodan et jõuan siia ka kirjutada. Õppimine muidugi kestab edasi ...